Lihavõttepühad

Lihavõtted on aasta üks populaarsemaid pühi. Liituge meiega, et meenutada enda lihavõttepühade traditsioone ja harjumusi, õppida uus laul ja saada inspiratsiooni oma kodu kaunistamiseks. Lisaks vaadake ka seda, mis kuupäevale sel aastal lihavõtted langevad, milliseid traditsioonilisi toite valmistada ja kuidas seda mujal maailmas tähistatakse.

Lihavõttepühade kuupäev on muutuv. See toimub esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuud pärast esimest kevadpäeva. Lihavõttepühade esmaspäev on sel aastal 10. aprill ja see päev koos suure reedega (7. aprill) on riigipüha.

Kuigi lihavõttepüha seostatakse peamiselt Jeesus Kristuse ristilöömise ja ülestõusmise mälestuspäevaga, ulatub selle päritolu veelgi kaugemale. Algselt oli see paganlik talvejärgne looduse taassünni festiva. Juudid omakorda tähistavad sel ajal vabanemise püha, mida nimetatakse Pesachiks. Selle festivali ajal mälestatakse Moosese iisraellaste vabastamist Egiptuse orjusest.

• Palmipuudepüha juurde kuulub paju õitsevate okste õnnistamine, mis sümboliseerivad palmilehti, millega rahvas Jeesust vastu võttis. Väidetavalt on kassidel pärast pühitsemist kaitsevõime.
• Sinine esmaspäev on vaba päev ja tööd ei tohiks teha. Inimesed kaunistasid sel päeval kirikuid sinise ja lilla riidega, sellest ka selle nimi.
• Hall teisipäev on reserveeritud koristamiseks. Maja peremees koristab kogu maja, pühib minema ämblikuvõrgud ja tolmu.
• Tuhkapäeval mälestatakse Juuda poolt Jeesuse reetmist. Sel päeval pühitakse korstnad tahmast puhtaks, et kurjad vaimud majast välja ajada.
• Suur neljapäev oli Jeesuse viimase õhtusöögi päev. Väidetavalt tuleks suurel neljapäeval süüa rohelistest toorainetest valmistatud toitu, et keha aastaringselt terve püsiks.
• Suur Reede, Jeesuse hukkamõistmise päev. Legendide järgi avatakse mäed, mis peidavad aardeid. Samuti oli keelatud midagi laenata, et mitte halba õnne majja tuua.
• Valge laupäev on tähistatud lihavõttepühadeks valmistumisega. Valmistatakse söögid ja punutakse lihavõttepulgad.
• Lihavõttepüha on suurim kristlik püha. See on Jeesuse ülestõusmise päev. Inimesed lasevad kirikus õnnistada oma toitu, näiteks lambapraadi või kooki.
• Lihavõttepühade esmaspäev, tuntud ka kui punane esmaspäev, on seotud lauluga. Poisid käivad laulmas ja piitsutavad tüdrukuid "pomlázkaga", et tuua neile tervist ja noorust. Nad laulavad lihavõttelaule või lasteaialaulu ja tüdrukud kingivad neile preemiaks värvitud mune.

• "Pomlázka" peaks kaitsma naisi haiguste ja laiskuse eest. Vanasti piitsutati veiseid ka pomlázkaga – tervise ja viljakuse huvides.
• Munad – sümboliseerivad viljakust ja uut elu.
• Tall – kristluses on see Jeesuse Kristuse sümbol, sest usu järgi on ta maailma päästmiseks ohverdatud tall.
• Jänes - on paganlike kevadpidustuste tüüpiline sümbol. See sümboliseerib kevadet, soojust, päikest ja uut elu.
• Rist – on üks olulisemaid sümboleid, peamiselt seetõttu, et Jeesus mõisteti ristilöömise läbi surma. Tänapäeval lõigatakse ristist sümboolselt traditsioonilised "mazanec" - küpsetatud kuumad ristikuklid.

• "Pučálka" – idandatud herned, mis röstitakse kuumas võis ning seejärel maitsestatakse pipra ja soolaga. Seda saab valmistada ka magusalt rosinatega või mee ja kaneeliga.
• "Kassitants" - röstitud segu keedetud läätsedest ja tangudest, mis on maitsestatud küüslauguga, praetud peeneks hakitud sibula ja majoraaniga.
• "Šumajstr" - küpsetatud keedetud oad ja tangud, mis on maitsestatud küüslaugu, majoraani ja praetud sibulaga.
• "Klobásníky" – vanasti pakiti ja küpsetati taignasse vorsti. Hiljem kasutati vorsti asemel maitsestatud hakkliha. Taignaks sobib näiteks lehttainas.
• Lehttaiglinnud - kõigepealt rullitakse tainas õhukesteks rullideks, sõlmitakse sõlmed, pikem osa lapitakse ja kaunistatakse rosinatega. Tainas peaks olema linnukujuline, rosinaga osa esindab tema pead.